Vesikiil ja Kuu

  Vares Päikesevarjutst varastamas

  Shangai öös

  Harksaba

Tegelased: Aafrika harksaba (Uganda), Kaksiktäheparv (The Double Cluster, NGC884) Harksaba oli uhke lind. Ta elas Bulago saarel, mis asus Victoria järvel Ugandas, Aafrikas. Ta oli seal elanud sünnist saati ja nüüd, olles oma parimais aastais, tundis ta elust mõnu. Toidu üle ei saanud kuidagi nuriseda, saar oli närilisi täis, järv oli kalu täis, ilm oli ilus. Aegajalt eksisid saarele ära läheduses elavad jõehobud, kes talle alati nalja tegid oma suuruse ja kohmakusega. Kuidas on võimalik üldse sellises paksus nahas elada ja mitte lennata? Aga ta ei vaevanud sellega eriti oma väikest peakest. Oma päevad veetis ta taevaall tiirutades ja maitsvaid toidupalu jahtides. Siiski, üks mure tal oli. Ja tavaliseltjust siis, kui sajad välgud ja paduvihm öösiti järgi jäi ja ta puuvõres või katkise aialaua varjus oli. See oli aeg, kus ta ei lennanud ja sai vaadata ümbrust veidi rahulikumalt. Pilt, mida ta nägi peale pilvede hajumist, lummas teda, kuid - samuti ajas segadusse. Taevas oli tuhandeid helendavaid teemantitükke, osad ühte, teised jalle teist värvi. Kui palju kordi oli ta mõelnud, et nende järgi tahaks küll minna. Mõnikord ta isegi proovis lennata, et neid kivikesi alla tuua, aga need ei paistnud kuidagi lähenevat. Saar ta all muutus juba täpiks, teemantid olid aga ikka kaugel ja ta oli sunnitud alla naasma. Nii ta seal oli täna õhtugi ja imestas taevase vaatepildi üle. Küllap läheks ta Aafrika Ülikooli astronoomiat õppima, kui ta vaid teaks, mis see on :)

  Võilill

Tegelased: Ära õitsenud võilill (Tallinn), taheparv M3 (Starcluster M3) Võilill oli ära õitsenud. Ta oli vanaks saamas, Pojad (neid oli tal tuhandeid) ootasid kannatlikult kerget tuulehoogu, mis neil aitaksid ema küljest lahti rebida ja oma teed minna. Võilill oli õnnetu, kuid mis sa ikka looduse vastu protestid.. Öösel, kui taevasse oli tõusnud kaunis täheparv (M3 nimeline), valdas teda aga järsku äratundmisrõõm. See oligi ju viimati eelmisel aastal, kui tema ise oli pesast välja lennanud. Ja nüüd, vaadates taevasse, nägi ta samasugust pilti ka seal. Tähed, tihedas puntras, olid hakanud tähepesast välja lendama. Päikesetuul kandis neid igas suunas. Terve taevas oli neid täis! Ja enam ei olnudki ta kurb. Sättis hoopis end kenasti täheparve ette ja lasi põrnikal teha endast viimase perepildi...

  Tigu ja Tigu

  Kaamel ja Kookon

Tegelased: Kaamel (Gobi kõrb Hiinas), Kookoni udukogu (The Cocoon Nebula, IC5146) Istun siin pärapõrgus, metsa vahel. Peaaegu alasti, sest tulin just saunast. Pime on. Vaid poolik Kuu heidab varje. Või äkki on see hoopis Linnutee, mis pimestavalt taevas pintslijutti tõmmanud on? Eemalt heinamaalt kostub mingi asja ulgumist. Vahepeal kuulen, kuidas 100 m kaugusel observatooriumi kuppel liigub Maakera pöörlemisega kaasa - parajasti on ühe kauni kauge udukogu pildistamine käsil.. Kerge tuulehoog keerutab laisalt ka tuuleveskit 500 m kaugusel, see on ilusti kuulda. Siis jälle täielik vaikus, ainult lumekristallide kõlin minu koera, Huberti sabaliputuse all. Eh, tal on 100% kogu aeg hea meel oma peremeest näha, kuigi äsja just olime koos toas olnud. Ja äkki! Hubert pöörab hulluks, ja kaob silmist, sest õue peal on keegi! Lülitan ruttu tugeva prozektori sisse ja näen suurepärast graatsilist hüpet üle aia. Ja läinud ta oligi. Suur alfapõder, sarved vaid kuuvalguses helkimas :) Samal ajal kusagil kaugel, oli vana beduiin kaamli seljas ja jätkas oma teekonda udukogu saatel läbi lõputu kõrbe. Ei olnud tal ei minust ega põdrast suurt asjagi.

  Vaalapere

Tegelased: Meri (Põhjarannik), Vaala galaktika (Whale Galaxy, NGC4631) Vaalaema oli viimasel ajal natuke rahutu. Tema väike poeg, kes mõniaeg tagasi oli sündinud, oli natuke sõnakuulmatuks muutunud. Aga mis seal imestada, väiksed jõmpsikad ongi ju uudishimulikud. Suur maailmaruum andis talle selleks ka ju hea võimaluse. Kord põikas ta monda udukogusse uudistama, siis jälle kadus ära kerasparvede miljonite tähtede vahele. Teinekord sõbrustas aga mõne väiksema galaktikaga ja unustas õigel ajal mänguhoos ema juurde tagasi tulla. Täna aga, kui nad olid just jõudnud Linnutee juurde, oli pojake ilusti ema selja kohal hulpimas, nagu ikka vaalapojad. Ema otsustas talle näidata taevase mere asemel ka ehtsat, vedelat merd. Nii nad Maakera läheduses seda siis tollel õhtul, kui neid kohtasin, ka uudistasid. Muidugi sulpsas vaalapoeg ka päris vette ja see oli igati lahe ja uus kogemus. Hommikuks olid nad aga jälle tagasi omaenda taevases keskonnas ja jätkasid oma pikka teekonda.

  Tähtsad toimetused

Tegelased: Tigu (Tallinn), Pesumasina galaktika (The whirlpool Galaxy, M51) Teol oli tähtsad toimetused käsil. Vaatasin teda tükk aega ja ei saanudki aru, kuhu tal kiire minek on! Vast on kuskil ootamas maitsev kobruleht? Või hoopis läheb külla oma sõbranna juurde? Igaljuhul oli ta väga ametis kiirkõnniga, mis muidugi väga hästi ei õnnestud. Ometi liikus ta sentimeetri haaval edasi ja nii varsti mu silmist ka kadus. Nii keskendunult kiirustades jäigi tal tähelepanuta taevane tigu, kellel aga polnud kiiret kuhugi..

  Tuvid

Tegelased: Tuvid (Hiinas, Gobi kõrb), Andromeeda udukogu (The Great Andromeda Galaxy, M31) Eemal, nii kaugele, kui silm ulatas, oli vaid liiv - Gobi kõrb omas täies hiilguses. Kui kõik need liivaterad kokku lugeda, mis siin maas vedelevad, mõtlesin, on tähti Universumise ikkagi rohkem. Sellest hoolimata oli päev korda läinud. Päikese täisvarjutus nähtud - ja see oli elu üks suuremaid elamusi, peale seda, kui olla oma lapse sünni juures..Vaid tuvidel, ööbismiskohas laternaposti traatidel, oli ükspuha. Ja ega nad ju ei näinudki Andromeda galaktikat oma seljataga, taevas, laiutamas.

  Vana indiaanlane

Tegelased: Päikesepüramiid, indiaanlane (Teotihuacan, Mehiko), Kuu (Moon) Sel varahommikul, kui ma kella 5 aeg Teotihuacani püramiidide juurde jõudsin, oli väljas päris krõbe külm. Hoolimata, oli eesmärgiks ronida Päikesepüramiidi tippu, nautida vaadet ja fiilingut ning vältida turistide horde. Juba saabudes oli eemal taevakaares, seal, kus Kuu loojumas oli, näha ka õhupalle. Püramiidi otsa jõudes silmasin neid juba kolme. Aga lisaks leidsin sealt istumas vana inka indiaanlase, kes silmad kinni mediteerimas või palvetamas oli. Huvitav, millest ta mõtles? Kas ärajäänud maailmalõpust 21.12.2012?

  Eesriie langeb

Tegelased: Kaigu Observatoorium (Saaremaa), Loorisumu (The Veil Nebula, NGC 6992), Hubert (Berni karjakoer) Nagu varemgi, olen jälle Saaremaal. Päev oli täis äri ajamist, kus teine pool käitus nagu oleks bullshit-bingot mänginud. Nii kui "kinnisvaraväärtus miinus kohustused pluss sularaha jääk" kuulis, nii lahkus ruumist, nagu oleks hiina keelega tegemist. Aga nii ju firma väärtus arvutatakse! Olen ka varem ettevõtmisi ostnud, kuid seekordne teine pool tundus, nagu oleks kuu pealt kukkunud ja söekaevanduses kogu elu töötanud, teadmata aurumasinatest miskt! Teinud peale sauna ühe Corona õlle, läksin rõdule end jahutama. Ja mis ma nägin? Rõdu avaneb lääne suunas, seal kus observatoorium asub. Kogu taevas oli täis tähti ja nende taustal oli loojumas?....Loorisumu, kauneim udukogu, mida eales olen pildistanud. Vaid mu kallis naine pakuks sellele konkurentsi! Taevane teater oli oma eesriiet just alla laskmas, alumine riideviirg puudutamas horisonti. Tähetorn, mis muidu pimedas naha polnud, säras, nagu täiskuu ajal, isegi eemal olev metsaveer oli näha. Olin maha mänginud õhtuse teatrietenduse, kuid... see vaatepilt oli ilusam, kui mis iganes teatrimäng olla võiks. Ahhetades kuuslin, kuidas Hubert eemal haukuma hakkas.

  Sinine on sinu taevas

Tegelased: Eesti lipuvärvid. Sinine - Merope udu, Must - Täheparv M13, Valge - Kuu. Eesti esimene tudengisatelliit Estcube1. Lõvi tähtkuju planetaariumist TheSky.

  Suur Maarlitöö

Tegelased: Merope udu (Merope Nebula, M45), Maaler Kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest. Nii lõpuks ilmast iga vaks läks juba nõnda igavaks "On vaja lihtsalt värvi!" … Ellen Niit “Suur Maarlitöö”

  Horse and Stonehenge